Kollektsionäärid annavad meile Google_review_logo hinnanguks: 4.7 / 5 four_star_ranking

Logi sisse

Tere

688 60 90
Teie ostukorv on tühi.

Komplekt „Laulupidu“

Komplekt „Laulupidu“

Olge esimene hindaja!

0
  • Laulupeo traditsioonile pühendatud meenemedalite komplekt
  • Põnevas läbipaistvas raamis
  • Piiratud koguses
  • Ainult Eesti Mündiärist!
Üksiktoode Vähe
€ 59

Miks tasub seda tellida?

  • Laulupeo traditsioonile pühendatud meenemedalite komplekt
  • Põnevas läbipaistvas raamis
  • Piiratud koguses
  • Ainult Eesti Mündiärist!

Komplekti esimene medal on pühendatud 1869. aastal Tartus toimunud esimesele üldlaulupeole.  Esimesest üldlaulupeost võttis osa 55 koori ja puhkpilliorkestrit.

Medali esiküljel on kujutatud dirigendi käsi, mis hoiab taktikeppi. Medali foonil on näha laulu „Sind surmani“ noodid, mis esmakordselt kanti ette 1869. aastal Tartus üldlaulupeol. Seda laulu, mille autorid on helilooja Aleksander Kunileid ja luuletaja Lydia Koidula, armastatakse ja lauldakse tänapäevalgi. Medali alumise serva kohal on vermitud kiri „ESIMENE LAULUPIDU 1869“. 

Medali tagaküljel on Eesti kaart mere taustal. Kätepaari vahelt lendutõusva suitsupääsukese lend Eesti kohal sümboliseerib meie vabaduse ja iseolemise hoidmise pürgimusi. Alumises osas on kaks suurt kätt, nende all Eesti presidendi Lennart Meri tsitaat „MEIST IGAÜHEST SÕLTUB EESTI PÜSIMINE“ ja tema allkiri.

esimene-laulupidu-web

Komplekti järgmine medal on austusavaldus koorijuhile, pedagoogile, heliloojale ja armastatud laulutaadile Gustav Ernesaksale (1908–1993). Gustav Ernesaksa suur armastus oli üldlaulupidu ning au olla seal koorijuht sai talle osaks juba 1938. aastal. Vististi tajus Ernesaks lauludes ja muusikas peituvat väge, seepärast tegi ta kõik, et traditsioon ei katkeks ka võõra võimu koosseisus. Ta oli üks Tallinna uue laululava ehitamise algatajaid, laulva revolutsiooni eestvedajaid.

Laulutaadile pühendatud medali esiküljel on Gustav Ernesaksa portree. Vasaku serva juures on tema allkiri, pisut allpool kiri 1908–1993 GUSTAV ERNESAKS.

Medali tagaküljel on tammeoks, mida raamivad stiliseeritud pääsukesed. Oksa all on kiri EESTI TUNTUD INIMESED. All on Eesti vapilõvi ja medali serva juures selle autori Margus Kadariku nimetähed.

ernesaks-web

2019. aastal tähistas kogu Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Selle piduliku juubeli tähistamiseks on loodud selle kompleti kolmas meenemedal.

Medali esiküljel on lüüra, mida ümbritsevad rukkililled. Serval on kiri „ÜLDLAULUPIDU 1869–2019“.

Medali tagaküljel on tammepärg ja selle keskel kiri „150 AASTAT“. Serval on read kuulsa Eesti luuletaja Lydia Koidula sulest: „MU ISAMAA ON MINU ARM · KEL’ SÜDANT ANNUD MA“.

150-aastat-laulupidu

€ 59
Vermimisaasta:
2014-2019
Metall:
vase-nikli sulam / pronks
Mass:
erinevad
Läbimõõt:
erinevad
Kvaliteet:
erinevad
Tiraaž:
erinevad

Miks tasub seda tellida?

  • Laulupeo traditsioonile pühendatud meenemedalite komplekt
  • Põnevas läbipaistvas raamis
  • Piiratud koguses
  • Ainult Eesti Mündiärist!

Komplekti esimene medal on pühendatud 1869. aastal Tartus toimunud esimesele üldlaulupeole.  Esimesest üldlaulupeost võttis osa 55 koori ja puhkpilliorkestrit.

Medali esiküljel on kujutatud dirigendi käsi, mis hoiab taktikeppi. Medali foonil on näha laulu „Sind surmani“ noodid, mis esmakordselt kanti ette 1869. aastal Tartus üldlaulupeol. Seda laulu, mille autorid on helilooja Aleksander Kunileid ja luuletaja Lydia Koidula, armastatakse ja lauldakse tänapäevalgi. Medali alumise serva kohal on vermitud kiri „ESIMENE LAULUPIDU 1869“. 

Medali tagaküljel on Eesti kaart mere taustal. Kätepaari vahelt lendutõusva suitsupääsukese lend Eesti kohal sümboliseerib meie vabaduse ja iseolemise hoidmise pürgimusi. Alumises osas on kaks suurt kätt, nende all Eesti presidendi Lennart Meri tsitaat „MEIST IGAÜHEST SÕLTUB EESTI PÜSIMINE“ ja tema allkiri.

esimene-laulupidu-web

Komplekti järgmine medal on austusavaldus koorijuhile, pedagoogile, heliloojale ja armastatud laulutaadile Gustav Ernesaksale (1908–1993). Gustav Ernesaksa suur armastus oli üldlaulupidu ning au olla seal koorijuht sai talle osaks juba 1938. aastal. Vististi tajus Ernesaks lauludes ja muusikas peituvat väge, seepärast tegi ta kõik, et traditsioon ei katkeks ka võõra võimu koosseisus. Ta oli üks Tallinna uue laululava ehitamise algatajaid, laulva revolutsiooni eestvedajaid.

Laulutaadile pühendatud medali esiküljel on Gustav Ernesaksa portree. Vasaku serva juures on tema allkiri, pisut allpool kiri 1908–1993 GUSTAV ERNESAKS.

Medali tagaküljel on tammeoks, mida raamivad stiliseeritud pääsukesed. Oksa all on kiri EESTI TUNTUD INIMESED. All on Eesti vapilõvi ja medali serva juures selle autori Margus Kadariku nimetähed.

ernesaks-web

2019. aastal tähistas kogu Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Selle piduliku juubeli tähistamiseks on loodud selle kompleti kolmas meenemedal.

Medali esiküljel on lüüra, mida ümbritsevad rukkililled. Serval on kiri „ÜLDLAULUPIDU 1869–2019“.

Medali tagaküljel on tammepärg ja selle keskel kiri „150 AASTAT“. Serval on read kuulsa Eesti luuletaja Lydia Koidula sulest: „MU ISAMAA ON MINU ARM · KEL’ SÜDANT ANNUD MA“.

150-aastat-laulupidu

€ 59
Täpsed andmed
Vermimisaasta:
2014-2019
Metall:
vase-nikli sulam / pronks
Mass:
erinevad
Läbimõõt:
erinevad
Kvaliteet:
erinevad
Tiraaž:
erinevad