Kolmas Reich
Esimesele maailmasõjale järgnenud aastad olid Saksamaa jaoks erakordselt rasked. Sõja kaotanud riik oli sunnitud maksma reparatsioone. Rahapuudus tingis hüperinflatsiooni, ühiskonnas tõstis pead rahulolematus. Kui 1920ndate aastate lõpul algas majanduskriis, muutus olukord riigis veelgi halvemaks. Miljonid inimesed kaotasid töö. Sellises segaduses tõusis areenile Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) – radikaalne poliitiline organisatsioon. Aldolf Hitleri (1889–1945) juhitud NSDAP kasutas ebakindlat olukorda ja lubadustega majandust elustada tagas endale koha valitsuses.
30. jaanuaril 1933 määras Saksamaa tollane president Paul von Hindenburg (1847–1934) Hitleri Saksa kantsleriks. See kuupäev märgib Kolmanda Reichi algust. Selline Saksamaa mitteametlik nimi oli vihje riigi võimsale imperialistlikule minevikule (saksa keeles tähendab 'Reich' impeeriumi) Samas oli see ka uue kantsleri suurushullustuse väljendus.
Raha propagandamasinas
Kolmanda Reichi ajal (1933–1945), mil Saksamaal oli võimul Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, lasti käibele hulgaliselt münte ja postmarke. Tolleaegsetel müntidel kujutati natslikke sümboleid – haakristi ja kotkast. Postmarke ehtisid president Paul von Hindenburgi ja füürer Adolf Hitleri portreed. Okupeeritud maade jaoks väljaantud riigimargad kehtisid Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) ka Eestis.
Alates 1936. aastast kandsid kõik mündid, välja arvatud 1-riigimargane ja esimene versioon (1935-36) 5-riigimargasest (millel oli kujutatud president Paul von Hindenburg), natslikke sümboleid. Enamik nimiväärtusi kandis ühte kahest kotka standardkujutisest. Esimene, mis ehtis valdavalt varem välja antud münte, kujutas lendu tõusvat kotkast suure haakristi kohal, teine, mis hakkas domineerima 1940ndatel aastatel, kujutas „agressiivsemat“ kotkast vähem silmapaistva haakristiga.
Teise maailmasõja ajal halvenes riigimarga müntide kvaliteet järjest enam. Pronksist ja alumiinium-pronksist mündid asendati tsink ja alumiinium müntidega. Madalama nimiväärtusega münte toodeti alates 1940. aastast tsingist. Loobuti 2-riigipennisest, kuna seda oli liiga kerge segamini ajada samast metallist vermitud 10-riigipennisega. Ka ei antud enam välja 1-, 2- ja 5- riigimargaseid münte – need asendati pangatähtedega. Alumiiniumist 50-riigipennised, mis olid kasutusel olnud 1935. aastal, tulid tagasi, asendades niklist mündid. Neid toodeti üsna kaua: 1939. aastast kuni 1944. aastani. Viimased haakristiga mündid anti välja aastal 1944 (1-, 5-, 10- ja 50-riigipennised) ja 1945 (1- ja 10-riigipennised).
Kotkas tõuseb lendu
1934. aastal, pärast Hindenburgi surma, ühendas Hitler presidendi ja kantsleri ametikohad ning temast sai Saksamaa ainuvalitseja. Riik hakkas tasapisi, aga vältimatult liikuma diktatuuri poole. Natsismliku režiimi esimesed aastad vastasid valijate ootustele. Valitsusel õnnestus peatada majanduskriis, vähendada tööpuudust ja tugevdada sõjalisi jõude. Teised Euroopa riigid olid algul Hitleri poliitikast vaimustuses, kuid peagi ilmnes selle tume pool. Aaria rassi puhastamiseks hakkasid natsid juute ja teiste rahvuste esindajaid taga kiusama. Režiimi poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks rajati koonduslaagrid. Riigis hakkas kehtima range tsensuur. Kui osa inimesi oli hirmu tõttu sunnitud peituma või riigist põgenema, siis ülejäänud Kolmanda Reichi elanikud kuulasid vaimustunult sõnaosava Hitleri kõlavaid kõnesid.
1930ndate aastate lõpuks oli olukord kogu maailmas pingeliseks muutunud. Aasias alustas imperialistlikest eesmärkidest juhinduv Jaapan 1937. aastal sõda Hiinaga. Euroopas hakkas järjest suuremat ohtu kujutama natsismlik Saksamaa, kes sõjaga ähvardades oma piire laiendas. 1938. aastal liideti Saksamaaga Austria ja Sudeedimaa, 1939. aastal Tšehhoslovakkia ja Klaipėda ala.
1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale, lükates sellega käima Teise maailmasõja – inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkema relvastatud konflikti.
Kallaletungile reageerides kuulutasid Saksamaale sõja Prantsusmaa ja Suurbritannia. Olles eelnevalt sõlminud Nõukogude Liiduga salajase Molotovi-Ribbentropi pakti ja jaganud sellega omavahel Euroopa, vallutas Saksamaa üksteise järel ümberkaudseid riike. Natsid tundusid võitmatutena, eriti pärast seda, kui nad sõlmisid liidu Itaalia ja Jaapaniga, moodustades nn teljeriigid. Teljeriikide ja Suurbritannia juhtimisel võitlevate liitlaste vahel keesid lahingud nii Euroopas kui ka Aafrikas; nii maismaal kui ka õhus, vee peal ja vee all. 1941. aasta juunis saatis Saksamaa sõlmitud lepingut rikkudes oma väed Nõukogude Liidu territooriumile. Sama aasta detsembris pommitas Jaapan Pearl Harborit, sundides sellega sõtta sekkuma ka Ameerika Ühendriigid.
Liitlaste võit
Murrang sõja käigus toimus 1942–1943, mil teljeriigid kandsid üksteise järel kaotusi: Jaapan Vaikses ookeanis, Itaalia Põhja-Aafrikas ja Saksamaa Stalingradi all – linnas, mis oli 5 kuud piiramisrõngas. Ülekaal läks lõplikult liitlaste kätte 6. juunil 1944, mil Saksamaa poolt okupeeritud Normandias toimus liitlaste dessant. Samal ajal ründas Nõukogude Liit natse ida poolt. 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. Sama aastaga lõppes ka Kolmanda Reichi ajalugu.
Ehkki Euroopas lõppes Teine maailmasõda 8. mail 1945, mil liitlaste väed jõudsid Berliini, tuli pärast natsi-Saksamaa hävitamist jagu saada ka Jaapanist. Seepärast heitis USA 6. ja 9. augustil Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile aatomipommi. Veel suuremat ohvrite arvu kartes kuulutas Jaapan 2. septembril, et kapituleerub.
Kuus aastat kestnud ilmasõda on verine jälg inimkonna ajaloos. Sõja käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi, pommitati puruks ja põletati sadu linnu, miljonid inimesed kaotasid oma kodud ja lähedased. Maailma ajaloo kõige ohvriterohkem sõda lõppes liitlaste võiduga ja kirjutas igaveseks ajaks kangelaste nimekirja palju julgeid mehi ja naisi, kes läksid kartmatult lahingutesse nii maal, õhus kui ka vees.
