500 rubla rahatähel on jäädvustatud Venemaa keisririigi looja Peeter Suur, kes valitses aastatel 1682 – 1725 ja kelle eesmärgiks oli viia Venemaa suure euroopaliku riigi tasemele. Kupüüri esiküljel on kujutatud Venemaa keisririigi vapp (kahepäine kotkas), tagaküljele on kujutatud Peeter I portree ja istuv printsess. Rahatähe suurus on 274x128 mm.
Teisele kohale jäi Aleksander III-le pühendatud 1909. aasta 25-rublane, kolmandale kohale jäi eriti põnev 1909. aasta 5 rubla kupüür mis oli üks esimesi Nikolai II rahareformi uusi kupüüre.
Aprillis alanud hääletuskampaaniast sai igaüks hääletada enda arvates kõige ilusama rahatähe poolt, mis oli käibel Venemaa viimase monarhi. Kampaania raames tutvustati “Venemaa ajaloolised rahatähed” ajalooliste kupüüride kollektsiooni, kuhu kuuluvad autentsed, üle 100 aastat vanad Nikolai II valitsemisajast pärit rahatähed.
Konkursi korraldaja, kollektsioneerimismüntidele spetsialiseeruvaEesti Mündiäri juhataja Monica Kitsingi sõnul konkursi eesmärgiks oli tutvustada laiemale publikule Nikolai II valitsemisaja erinevaid rahatähti ja nende ajalugu ning väärtustada numismaatika ja kollektsioneerimist.
“Ajalooliste paberrahade arv on reeglina väga piiratud, sest paberraha hävib kergelt: saavad mustaks, rebeneb, põleb. Meie uue kollektsiooni kuuluvad spetsialistide poolt kontrollitud ja välja valitud autentsed, kõige paremini säilinud Nikolai II ajastu rahatähed,” lisas Monica Kitsing.
Märtsis sarnase kampaania raames sai valitud Eesti alal läbi aegade käibel olnud kaunim münt, milleks osutus Eesti Vabariigi 1934. aasta ühekroonine, mis on samuti osa erilisest praeguselt Eesti alalt leitud haruldasemate ajalooliste müntide koopiate kollektsioonist “Eesti mündid läbi aegade”.
