Esmakordselt välja antav kollektsioon “Eesti mündid läbi aegade” koosneb vanade väärtuslike müntide koopiatest, mida vermitakse eritehnoloogiaid kasutades nii, et ka originaalmüntide pisimotiivid oleksid nähtavad. Ajalooliste müntide koopiad vermitakse nii hõbeda kui ka kullaga kaetutena.
“Eesti mündid läbi aegade” kollektsiooni kaasatakse ajalooliselt olulised ja numismaatiliselt väärtuslikud vanad mündid, mille valis välja Eesti numismaatikaspetsialist, Balti Numismaatikute Ühenduse liige Ivar Leimus. Kollektsiooni iga münt on varustatud ajaloolise selgitusega, mille koostajaks on samuti Ivar Leimus.
Leimuse kinnitusel on ainult vähesed vanad või haruldased mündid kollektsionääridele kättesaadavad, enamik neist on hoiul riiklikes muuseumites.
Kollektsiooni esimeseks mündiks on Tallinna ja kogu Eesti kõige vanema mündi, Taani kuninga Valdemar II brakteaadi koopia. Pärast Tallinna vallutamist tõi Taani kuningas Valdemar II kaasa saksa päritolu mündivermija, kes hakkas Eestis münte valmistama. Esimeseks Eestis löödud mündiks peetava 13. sajandist pärineva brakteaati ehk ühepoolset õõnesraha lasigi saksa mündimeistril lüüa Valdemar II. Kogu maailmas on seni Valdemar II brakteaate leitud ainult Põhja-Eestis ning vaid pisut üle 100 eksemplari.
Säilinud müntide järgi võib arvata, et nende valmistamiseks kasutati ühte ja sedasama münditemplit, millega oli võimalik lüüa kokku mõni tuhat münti. “Seetõttu leitakse esimesi Tallinna münte haruharva ning ühtki neist pole senini erakogudes,” selgitas Ivar Leimus. Valdemar II mündi joonisel on kivimüür ja ristiga torn, millest paremal on veel üks rist ja vasakul lipp. Kujutise tähendus viitab kuulsale taanlaste ja kohalike elanike vahel toimunud lahingule, mille taanlased võitsid tänu Jumala abile ehk taevast saadetud kristlikule lipule.
Kokku plaanitakse uue kollektsiooni jaoks vermida 24 ajaloolise mündi koopiad, mille hulgas on näiteks hertsog Magnuse veering (1562. a), kuninganna Kristina tukat (1650. a), kuninga Karl XI mark (1664. a), keisri Peeter I rubla (1705. a), keisrinna Jelizaveta I livonees (1757), Eesti Vabariigi mark (1926. a) ja Eesti Vabariigi kroon (1933. a). Kui nõudlus kollektsiooni vastu osutub suuremaks, suurendatakse ka kopeeritavate müntide arvu.
